Turvaline ja tark tehnoloogia kasutamine

Praegusel info ja tehnoloogia ajastul on juba noorest east inimestel telefonid või muud nutiseadmed. Siis
kui vanematel pole aega lapsega tegeleda või tal on vaja muid asju teha on telekas, arvuti või mõni teine
nutivahend parim “lapsehoidja” aga ka siis peaksid lapsevanemad teadlikud olema, millega laps seal
tegeleb.

Laps puutub tehnoloogiaga kokku juba väga varajases eas, arvutist pannakse multikaid või lastakse
internetti mängima, et juhtida nende tähelepanu mujale. Nii võib laps sattuda paljudele mittesobivatele
lehekülgedele ja sellepärast oleks hea kui vanem oleks vahepeal kõrval ja jälgiks, mida laps teeb.
Samas on ka palju spetsiaalselt lastele mõeldud lehekülgi, kust ei saadeta teistele lehtedele edasi või
mis õpetavad kuidas internetis käituda tuleb ja kuidas liikuda turvaliselt internetis ringi. Sellistel lehtedel
pole ainult mänge vaid ka videosi. Ka lasteaias ja koolis õpetatakse ja näidatakse lehekülgi, kus saab
mängida enamasti harivaid mänge. Paljud leheküljed ei vaja kasutajaks tegemist aga see ei tähenda,
et ei peaks jälgima, mida laps internetis teeb. Ka vanemad lapsed ei pruugi olla internetis nii turvalises
keskkonnas kui nad arvavad ja seetõttu tuleks neid vahepeal juhendada ja rääkida igasugustest
ohtudest internetis ja nutiseadmetes. Lapsel on võimalik ka arendada oma emakeele oskusi ja õppida
inglise keelt läbi mängude ja videode. Lapsel on ka võimalik endavanuste lastega tuttavaks saada ja
see laiendab ka tema suhtlusvõimet, ta leiab rohkem teemasid millest teistega rääkida. Samas aga
peaks laps ka ettevaatlik olema suheldes läbi suhtlus lehekülgede, sest mõned inimesed võivad väita,
et nad on keegi teine ja küsida infot tema kodu kohta või muude tähtsate asjade kohta mida ei tohiks
jagada või kokkusaamisi kokku leppida.

Täiskasvanu roll on juhendada lapsi, kuidas ja mis lehekülgedel nad käia võivad. Kui vanem ei tea
kuidas juhendada oma last siis seda saab teada targalt internetis leheküljelt, mis annab soovitusi mida
ja kuidas lastele seletada kui aga vanemal pole aega saab ta lasta lapsel vaadata netilambaid, kus on
kõik ohud väga hästi ja lihtsalt ära seletatud. Täiskasvanutel on võimalik laste internetis käimine
turvalisemaks muuta tehes neile enda kasutaja arvutisse või mõnda teise nutiseadmesse. Lapsevanem
peaks ka lapsega kokku leppima millal ja kui kaua laps arvutis võib olla. Ka lasteaias ja koolis olevad
õpetajad saavad õpetada lapsi paremini internetti kasutama ja juhendavad neid laste jaoks mõeldud
lehekülgedele. Kui lapsel on vaja kuskile leheküljele teha kasutaja, et seda lehekülge kasutada siis
tuleks vanemal või õpetajal see üle vaadata, kas see on ikka vajalik lehekülg lapse jaoks.
Samamoodi tuleks ka õpetada lapsele korrektse parooli väljamõtlemist ja meeldejätmist (parooliks ei
tohi olla miski, mille teised inimesed välja võivad mõelda). Samamoodi tuleks ka õpetada, et oma
paroole ei tohi jagada teistega isegi kui nad pakuvad mingit head vahetuskaupa. Lapsevanem ja
õpetaja peaksid olema valmis last aitama igal hetkel seoses internetiga ja selles olevate juhtudega ja
õpetama lapsele kuidas neid ennetada.

Arvutid ja teised nutiseadmed laste jaoks ei ole halvad kuni kõik on lapsevanematel kontrolli all. Lapsel
on võimalik arendada oma keelelisi, matemaatilisi ja loogilisi oskuseid samas ka lastel on võimalik
leida sõpru ja lihtsalt mängida. Lapsevanem peaks juhendama last ja aitama teda kui tekib mingi
mure seoses internetiga.

Kasutatud kirjandus:

https://digitark.ee/kuidas-turvaliselt-internetti-kasutada/  

http://www.targaltinternetis.ee

Õppimine ja õpetamine. Mina õppijana ning minu ootused ja soovid.

Minu jaoks tähendab õppimine uue informatsiooni omandamist ja enda arendamist uutes valdkondades. Õppida on võimalik kahte moodi, üksi ja koos teistega. Mõnele inimesele sobib paremini üksi õppimine, mõnele aga sobib rohkem teistega koos õppimine. Koolis õpetatakse nii üksinda kui ka koos teistega õppimist. Õppimise eelduseks on see, et sul on kas vähene teadmine sellel alal või ei ole üldse teadmisi selle ala kohta. Õppimiseks on vaja midagi või kedagi, kellelt saada uut informatsiooni teatud teemade kohta. Õppimiseks on palju viise ja iga inimene leiab endale sobivama viisi, mõnele sobib rohkem kuulamine mõnele sobib rohkem läbi kirjutamine.

Õpetamine tähendab minu jaoks teistele oma teadmiste jagamist ja samas ka õppimist, kuidas teistele neid uusi teadmisi anda. Selleks et õpetada pead sa ise kõigepealt selle teema endale täiesti selgeks tegema ja siis oskama seda infot jagada teistele nii, et nemad ka aru saaksid isegi kui neil ei ole mingisugust tagatausta sellel alal. Õpetaja suhtumine mõjutab õpilase suhtumist, sest kui õpetajat see teema ei huvita või ta ei oska seda teemat seletada siis ei ole ka õpilasel huvi selle teema vastu. Samamoodi on ka kui õpetaja oskab sellel teemal rääkida ja tunneb ise ka huvi selle teema vastu siis on enamasti ka õpilased huvitatud sellest teemast, sest kui õpetajat ennast huvitab see teema oskab ta ka selle teema teistele kiiremini selgeks teha ja huvitavaid asju selle kohta rääkida.

Üliõpilane peab suutma õppida nii üksi kui ka grupis. Üliõpilane peab olema iseseisev, kohusetundlik ja motiveeritud. Ta peab olema motiveeritud oma valitud ala õppima ja kohusetundlik, et osata õpingute ja eraelu vahel aega jaotada, ta peaks suutma oma aega planeerida nii, et kõik vajalikud tööd saaksid õigeks ajaks tehtud. Ülikoolis peab õpilane suutma pigem üksi õppima, kuigi vahepeal on ka vaja teha gruppides tööd. Üliõpilane peaks suutma ka öö läbi õppima juhul kui on vaja.

Minu jaoks tähendab üliõpilaseks olemine iseseisvalt õppimist ja oma aja jaotamist kooli ja vaba aja vahel. Ülikoolis õppimiseks on vaja saada loengutes aru ja kuulata, kui on midagi segaseks jäänud siis tuleb küsida kursusekaaslastelt. Ülikoolis õppimine on iga inimese oma vaba valik aga kui otsustatakse ülikooli minna siis tuleks see ka ikka lõpetada, et mitte raisata enda ja teiste aega. Minu jaoks õppimist toetavad tegurid on huvi selle ala vastu ja positiivne tagasiside, takistavad tegurid on minu jaoks motivatsiooni kadumine ja keerulised kodutööd. Minu eeldused õppejõududele on teemade hea selgitamine, õiglane hindamine ja tagasiside, samas ka huvitavad teemad ja loengud.

Õpileping

Teema:

Soovin arendada oma digipädevusi ja leida igale vanusele vastava sobivusega digitaalseid õppeprogramme.

Eesmärgid:

Minu eesmärgiks on teada saada rohkem programmide plussidest ja miinustest ning kuidas neid õppetöös ära on võimalik kasutada. Samas ka leida lasele sobivaid programme ja lehekülgi.

Strateegiad:

Et oma eesmärgid täita käin loengutes kohal ja teen kodused ülesanded ära õigeks ajaks. Kui mul tekib küsimusi siis küsin teistelt abi.


Vahendidi/ressursid:

Oma eesmärkide täitmiseks kasutan nutiseadmeid, arvutit ja õppejõu poolt jagatud materjale. Kui vaja siis pöördun ka kursusekaaslaste poole.

Hindamine:

Olen oma eesmärgid saavutanud kui semestri lõpuks oskan iseseisvalt neid programme kasutada ja olen eksami positiivselt sooritanud.

Minust

Olen Getter Tuisk ja olen kogu oma elu elanud Tallinnas. Olen 19 aastane ja lõpetasin kevadel keskkooli. Ma olen sõbralik, energiline aga samas ka rahulik ja suudan stressi väga hästi taluda. Tööl olen käinud ainult suvel ja olen töötanud Hesburgeris ja Promodis. Mulle meeldib tantsida ja olen käinud ka päris mitmel tantsupeol ja võimlemispeol.