esmaspäev, 21. jaanuar 2019

Haridustehnoloogilise uurimistöö analüüs

Valisin haridustehnoloogilise uurimistöö analüüsi jaoks Angela Mölderi magistritöö “Digipädevuste hindamine põhikooli väikeklassis”. Valisin selle teema, sest see tundus huvitav ja mind huvitas kuidas toimub digipädevuste hindamine toimub.

Autor põhjendas magistritöö vajalikkust sellega, et varasemad uuringud didgpädevuste hindamisel põhikooli väikeklassides puuduvad ja tähtis osa erivajadusega õppijate pädevuste kujundamisel on omandavate oskuste hindamine.

Autori sõnul on magistritöö eesmärgiks välja selgitada eripärad digipädevuste hindamisel ja õpetamisel põhikooli väikeklassis ning analüüsida väikeklassis läbi viidud digipädevuste piloottasemetöö tulemusi. Magistritöö eesmärgi täitmiseks oli vaja saada vastused püstitatud uurimisküsimusedküsimustele, milleks olid:

1. Millised on väikeklassi eripärast tulenevad piirangud ja eritingimused digipädevuste õpetamisel ja hindamisel?
2. Millised nõuded tulenevad nendest piirangutest digipädevuste tasemetöö ülesannete, hindamiskeskkonna ja -kriteeriumide muutmisele võrreldes tavaklassidega?
3. Kuidas hinnata digipädevuste tasemetöö usaldusväärsust ja valiidsust väikeklassi kontekstis?
Ja eesmärgi täitmiseks oli ka vaja täita teatud ülesanded, mis olid järgmised:

lErialase kirjanduse analüüs väikeklasside õppemetoodika, üldpädevuste õpetamise hindamise, arvutipõhise hindamise jm valdkondades.
lDigipädevuste piloot-tasemetöö läbiviimine väikeklassis.
lDigipädevuste tasemetöö kohandamine piloodi tulemuste põhjal.

Uurimistöö struktuur on ülesse ehitatud järgmiselt:
Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, esimene peatükk selgitab digipädevuse mõistest, digipädevusest õppekavas, digipädevuse olulisusest elukestva õppe strateegias ja digipädevuste rollist väikeklassides. Teine peatükk räägib digipädevuste hindamise ajaloost ja erinevatest lähenemistest, ECDList ning TÜ ja TLÜ digipädevuste hindamisinstrumendi projektist. Kolmas peatükk räägib uuringust lähemalt, milline oli valim ja meetod, piloot tasemetööst ja tulemuste kohandamisest.

Esimeses osas kirjutab autor digipädevustest üleüldiselt.

Autor sõnastab lahti digipädevuste mõiste ja räägib sellest lähemalt. Esimese peatüki esimeses osas tood autor välja DIGCOMP raamistiku järgi digipädevuste valdkonnad, milleks on:
lInformatsioon (Information)- digitaalse info otsimine, äratundmine, leidmine, salvestamine, korrastamine ning analüüs, hinnates informatsiooni asjakohasust ja otstarvet.
lKommunikatsioon (Communication)- suhtlemine e-keskkondades, veebivahendite abil ressursside jagamine, kontaktide loomine ning koostöö digivahendite abil. Kogukondade ja võrgustikega suhtlemine ning osalemine sealses tegevuses.
lSisuloome (Content-creation)- uue sisu (tekstitöötlusest piltide ja videoteni) loomine ning seal toimetamine; varasemate teadmiste ja sisu lõimimine ja ümbertöötamine; loominguline eneseväljendus ja programmeerimine; intellektuaalse omandi õiguste ja litsentside kehtestamine.
lOhutus (Safety)- isikukaitse, andmekaitse, digitaalse identiteedi kaitse, turvameetmed, IKT ohutu kasutus.  
lProbleemilahendus (Problem solving)- probleemide lahendamine digivõimaluste abil, digivajaduste ja -ressursside väljaselgitamine, informeeritud otsuste tegemine,  tehnoloogia loov kasutamine, tehniliste probleemide lahendamine, enda ja teiste pädevuste ajakohastamine (Ferrari, 2013).

Samas osas toob autor ka välja kokkuvõetult digipädevuse mõiste kolm gruppi:
lDigipädevus kui üks kaheksast üldpädevusest (European Parlament, 2006; Põhikooli RÕK 2014): sellist lähenemist iseloomustab paindlikkus ja võimalus erinevalt  mõista, lõimida õpetust erinevate õppeainetega või kujundada informaalse õppe kaudu. Miinuseks on see, et seda on võimatu ühtsel viisil hinnata.
lDigipädevused kui universaalsed tehnilised oskused (tüüpiliseks esindajaks ECDL2): digipädevuse standardid, mis kirjeldavad miinimumnõudeid oodatud nõudeid töötajate arvutikasutamisoskustele operatsioonide tasandil, näiteks copy-paste, laadide vormindus , leheküljenumbrite lisamine, tabeli vormindamine jm. Sellise lähenemise eeliseks on usaldusväärsus, hindamine ning eksamitunnistuse tunnustamine eri riikides ja erialadel. Miinuseks on täielik dekontekstualiseeritus - nt. õpetaja töös septsiifilisi vajadusi digitehnoloogia kasutamiseks ei arvestata absoluutselt.
lDigipädevus kui erialaste pädevuste alamhulk ühes konkreetses elulises kontekstis (tüüpiliseks esindajaks ISTE NETS-T). Sellised digipädevused on valdkonniti või erialati vägagi erinevad. Õpetaja puhul hinnatakse näiteks isikliku arvutikasutamise oskuse asemel enam oskust juhendada õpilaste mõistlikku arvutikasutust (Laanpere et al., 2016 ).

Esimese peatüki teises osas kirjutab autor digipädevustest õppekavas ja toob välja kirjeldused üldainete valdkondades põhikooli osas HITSA dokumendist:

lKeel ja kirjandus - keelt ja kirjandust õppides kasutatakse digivahendeid internetis eri liiki tekstide ning audiovisuaalse meedia otsimiseks. Õpitakse tekste digitaalselt looma ja vormistama, järgides autoriõigusi viitamise ning teksti digitaalsel kujul säilitamise korral. Isikuandmeid sisaldavaid tekste koostades pööratakse tähelepanu interneti turvalisusele ja väärtuspõhimõtetele igapäevaelus.
lVõõrkeeled - võõrkeelt õppides kasutatakse digivahendeid internetis teabe otsimiseks, rakendatakse veebisõnastikke, tõlkeprogramme ja muid asjakohaseid digitaalseid rakendusi. Digikeskkonnas võõrkeeles suheldes jälgitakse teabe ohutut kasutamist ja jagamist. Isikuandmeid sisaldavaid tekste koostades pööratakse tähelepanu interneti turvalisusele ja väärtuspõhimõtetele igapäevaelus.
lLoodusained - loodusaineid õppides kasutatakse digivahendeid internetis usaldusväärse ja asjakohase teabe otsimiseks ning andmete kogumiseks. Õpitakse rakendama digitaalseid teabeallikaid ja saadud teabe põhjal lahendama loodusteaduslikke probleeme, mille kaudu arendatakse digitaalse sisuloome oskust. Isikuandmeid sisaldavaid tekste koostades pööratakse tähelepanu interneti turvalisusele ja väärtuspõhimõtetele igapäevaelus.
lMatemaatika - matemaatikat õppides kasutatakse digivahendeid teabe leidmiseks ning saadud teabega probleemülesannete lahendamiseks. Digitaalse sisuloome oskust arendatakse uurimis- või loovtööde koostamise ja vormistamise kaudu. Isikuandmeid sisaldavaid ülesandeid koostades ja lahendades pööratakse tähelepanu interneti turvalisusele.
lSotsiaalained- sotsiaalaineid õppides kasutatakse digivahendeid teabe otsimiseks, kogumiseks ja esitamiseks. Digitaalset sisu luuakse või koostatakse kooskõlas autoriõigustega ning osatakse kasutada digivahendeid individuaalses ja ühisloomes. Arendatakse teadlikkust kodanikuaktiivsuse väljendamise ning oskust kasutada eteenuseid. Suurendatakse teadlikkust digivahendite rakendamisega kaasneda võivatest terviseriskidest ja interneti turvalisusest.
lKunstiained -  kunstiaineid õppides kasutatakse digivahendeid teabe otsimiseks, kogumiseks, töötlemiseks ja esitamiseks. Kogutud teavet rakendatakse loovtöödes eesmärgipäraselt. Õpitakse loominguga tegelemiseks valima ainespetsiifiliselt vajalikke digivahendeid. Õppides ning digitaalset sisu luues ja säilitades kasutatakse erinevaid audiovisuaalseid ning muid multimeediumi vahendeid ja rakendusi. Ollakse teadlik autoriõiguste järgimise kohustusest digikeskkonnas.
lKehaline kasvatus - kehalises kasvatuses rakendatakse digivahendeid internetis spordi-, tervise- ja muu sportimiseks vajaliku teabe otsimiseks ning saadud teabe kasutamiseks eluliste probleemide üle arutledes ja hoiakuid kujundades. Rakendatakse tervislikke eluviise ning sportimist toetavaid digivahendeid ja rakendusi. Kujundatakse oskust määrata digivahenditega oma GPSi asukohta kaardi järgi ning salvestada liikumisteed.

Esimese peatüki kolmandas osas kirjutab autor elukestva õppe strateegia 2020-st. Selles strateegias käsitletakse vaid kõige olulisemaid elukestva õppe toimimise kitsaskohti, millele lahenduse leidmine on ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega ning mõjutab paljude eesmärkide saavutamist. Elukestev õpe hõlmab formaalharidussüsteemi (lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, kõrgkool) kui ka mitteformaalset ja informaalset õpet. Samas osas räägib autor ka digikultuuri integreerimisest õppeprotsessi ja selleks vajalikest tegevustest.

Esimese peatüki neljandas osas räägib autor digipädevuste rollist väikeklassides. Autor toob välja erivajaduse tingimused ja kuidas tomib väikeklassis õppetöö. Autor seletab lahti ka kuidas toetatakse erivajadustega õpilaste õppimist.

Teises peatükis kirjutab autor digipädevustest. Esimeses osas kirjutab digipädevuste hindamise ajaloost ja erinevatest lähenemistest. Autor toob välja erinevad raamistikud mille järgi saavad õpetajad või õpilased hinnata näiteks: ASK School ICT Competence Management System, OPEKA, ISTE ja DIGCOMP. Autor toob välja ka DIGCOMP1 raamistiku viis osaoskust ja õpetajate digipädevuste hindamismudeli ISTE viis põhikategooriat. ISTE kohta kirjutab autor ka lähemalt.

Teise peatüki teises osas räägib autor tõenduspõhise hindamise raamistikust digipädevuste hindamise alusena, ehk ECDL.  Ta toob välja ka ECDL neli baasmoodulit ja selgitab neid:
lArvuti põhitõed – teadmised ja oskused erinevate elektroonsete seadmete kasutamisest, failide loomisest ja haldamisest, võrkudest ja andmekaitsest.
lInterneti põhitõed– teadmised ja oskused, mis puudutavad internetis brausimist, efektiivset infootsingut ja kommunikatsiooni.
lTekstitöötlus – oskuseid ja teadmised, mis puudutavad tekstidokumendi loomist ja vormindamist.
lTabelitöötlus– teadmised ja oskused, mis puudutavad arvutustabeliga seotud mõisteid, igapäevaste tabelite koostamist tabelitöötlusrakenduses, sh valemite loomine ja kasutamine ning graafikute ja jooniste loomine.
Autor toob välja ka Eestis valitavad kuus standardmoodulit.

Teise peatüki kolmandas osas räägib autor TÜ ja TLÜ digipädevuste hindamisinstrumendi projektist. Autor toob välja ka DIGCOMP raamistiku järgi digipädevuste valdkondade digipädevused. Autor räägib ka DIGCOMP projekti lähenemistest, hindamisest ja selle faasidest.

Kolmandas peatükis räägib autor empiirilisest uuringust. Esimeses osas räägib valimist ja meetodist. Uuringudisain põhines tegevusuuringul ja see jagunes kolmeks etapiks, milleks olid:

1) viiakse läbi piloot-tasemetöö väikeklassis;
2) analüüsitakse piloot-tasemetöö läbiviimist ja tulemusi lähtuvalt väikeklassi õpilaste eripärast;
3) digipädevuste tasemetöö kohandamine piloodi tulemuste põhjal.
Valimisse kuulus 6 õpilast Pärnu Vanalinna Põhikooli 9. väikeklassisdest.

Kolmanda peatüki teises osas räägib autor piloot-tasemetöö instrumendist ja tulemustest.Väikelassi õpilaste Digipädevuste test-tasemetöö toimus 27. aprill 2017 INNOVE test keskkonnas. Test koosnes 32-st küsimusest, kus võimalik oli saada maksimaalselt 54, 5 punkti. Testi soorituse piirajaks oli 01: 30. Testis osales Pärnu Vanalinna Põhikooli 9. väikeklassist 3 õpilast, puudus 3 õpilast.Ühe õpilase testi koondandmete kohaselt, kes kinnitas avatud küsimuse vastamata ära, oli tulemuseks 9p 54,5-st, 16,514% ajakuluga 17 minutit. Kahel õpilasel kulus testi sooritamiseks aega üsna võrdselt (45 minutit ja 47 minutit).

Kolmanda peatüki kolmandas osas räägib autor piloot-tasemetöö läbiviimise analüüsist. Testi läbiviimiseks kulus aega keskmiselt 1 tund. Test toimus kahe õppetunni raames.Test viidi läbi kooli õpikeskuse ruumides ning tööks kasutati kooli sülearvuteid. Õhkkond oli tavapärasest rahulikum, sest suuremate käitumishäiretega õpilased puudusid. Kaks õpilast kuulas rahulikult selgitusi testi läbiviimise kohta, üks soovis kiirest ülesandeid lahendama hakata. Test keskkonda sisenemiseks vajasid kõik õpilased abi. Sõnalisest juhendamisest, kust  siseneda EISi ning kuhu kirjutada parool ja isikukood ei piisanud. Raskusi tekitas ka isikukoodi ja  parooli sisestamine. Parool sisaldas nii suuri kui ka väikseid tähti, millest tingitult tekkisid probleemid sisestamisel ning õpilased ei saanud kohe keskkonda sisse, mis ärritas õpilasi. Aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega õpilase võivad ärrituda väga kergesti, kui ülesanne või olukord tundub esmalt neile keeruline. Testi läbiviimine oli üsna pingeline - muretsesin, kas õpilased salvestavad vastused ning kas töö lõppedes esitatakse tulemused enne programmist välja logimist.

Kolmanda peatüki neljandas osas rääkis autor tasemetöö kohandamisest tulemuste põhjal.Magistritöö eesmärgi täitmiseks seatud ülesande kohaselt valmis näidis digipädevuste tasemetöö, mis kohandati piloodi tulemuste põhjal. Näidis digipädevuste tasemetöö koostamisel lähtuti piloot tasemetöös selgunud väikeklassi õpilaste individuaalsusest ning õpilaste oskustest ja teadmistest digipädevuste valdkonnas. Erivajadustega lastele valmistab tõsiseid raskusi tekstide lugemine, analüüs ja mõistmine. Kuigi riik on kinnitanud põhikooli lihtsustatud õppekava, oleks loomulik, et riiklikult on kindlustatud ka vajalikud õppematerjalid.

Autor toob välja ka üldised nõuded erivajadustega õpilaste õpetuse jõukohastamiseks ja ka seda, et kooli direktor võib võimaldada haridusliku erivajadusega õpilasele tasemetöö tegemiseks tema erivajadusest tulenevalt vajalikke eritingimusi. Autor toob veel välja, et verbaalse arengu eakohasest tasemest mahajäämuse korral vajavad õppematerjalid individuaalset jõukohastamist kõikides õppeainetes ja toob välja erilist tähelepanu nõudvad valdkonnad.

Uurimistööl oli olemas probleem, eesmärk, uurimisküsimused, uurimistulemused ja paljud teised olulised osad.
Autor oli teinud väga suurt tööd seletades lahti kõik vajalikud mõisted ja toonud välja kõik olulised punktid. Teoreetiline osa oli väga põhjalik ja hea. Ainus asi mida mina tähele panin, et oli valesti oli esimese peatüki üks osa oli vale numbriga. Teoreetiline ja empiiriline osa sobivad hästi kokku.

Minu jaoks oli uus see kui kiiresti võib erivajadusega lapsel tähelepanu ära hajuda, teadsin varem, et erivajadusega lastel ei ole väga hea tähelepanu aga ei arvanud, et nii kiirelt võib see ära kaduda.

Edasised uurimused:
Kuidas peaks uus tasemetöö välja nägema, et väikeklasside õpilased sellega hakkama saaksid?
Kuidas erinevad erivajadused aitavad takistavad selliste testide tegemist?

laupäev, 19. jaanuar 2019

Küsitluste ja testide koostamine



Selles postituses analüüsin oma praktilist kogemust seoses küsimustiku ja testi koostamisega.
Link minu küsimustikule:
https://goo.gl/forms/Iu32yufFR5xyCnst1

Link minu testile:
https://goo.gl/forms/0ny3IFvlr27th3aG3

Testi ja küsimustiku koostamiseks kasutasin google võimalusi. Sellega on lihtne teha nii küsimustikke kui ka teste ja see on mugav nii vastajatele kui ka koostajale. Google forms annab kohe ka vastused kokkuvõtte, küsimuse ja individuaalse valikuna. Keeruline oli mõelda kõigi võimalike küsimuse stiilidega küsimused.

Minu küsimustikule vastas 6 inimest ja testile vastas 8 inimest


Küsimustiku tulemused on siin:


Ei oleks arvanud, et nii paljud inimesed transpordiks lennukit on kasutanud. Tagasiside küsimustikule oli pigem positiivne.
Testi tulemused on siin:
Testile jäi kogemata tagasiside panemata.





Haridustehnoloogilise uurimistöö analüüs

Valisin haridustehnoloogilise uurimistöö analüüsi jaoks Angela Mölderi magistritöö “Digipädevuste hindamine põhikooli väikeklassis”. Valisi...