Haridustehnoloogilise uurimistöö analüüs

Valisin haridustehnoloogilise uurimistöö analüüsi jaoks Angela Mölderi magistritöö “Digipädevuste hindamine põhikooli väikeklassis”. Valisin selle teema, sest see tundus huvitav ja mind huvitas kuidas toimub digipädevuste hindamine toimub.

Autor põhjendas magistritöö vajalikkust sellega, et varasemad uuringud didgpädevuste hindamisel põhikooli väikeklassides puuduvad ja tähtis osa erivajadusega õppijate pädevuste kujundamisel on omandavate oskuste hindamine.

Autori sõnul on magistritöö eesmärgiks välja selgitada eripärad digipädevuste hindamisel ja õpetamisel põhikooli väikeklassis ning analüüsida väikeklassis läbi viidud digipädevuste piloottasemetöö tulemusi. Magistritöö eesmärgi täitmiseks oli vaja saada vastused püstitatud uurimisküsimusedküsimustele, milleks olid:

1. Millised on väikeklassi eripärast tulenevad piirangud ja eritingimused digipädevuste õpetamisel ja hindamisel?

2. Millised nõuded tulenevad nendest piirangutest digipädevuste tasemetöö ülesannete, hindamiskeskkonna ja -kriteeriumide muutmisele võrreldes tavaklassidega?

3. Kuidas hinnata digipädevuste tasemetöö usaldusväärsust ja valiidsust väikeklassi kontekstis?

Ja eesmärgi täitmiseks oli ka vaja täita teatud ülesanded, mis olid järgmised:

lErialase kirjanduse analüüs väikeklasside õppemetoodika, üldpädevuste õpetamise hindamise, arvutipõhise hindamise jm valdkondades.

lDigipädevuste piloot-tasemetöö läbiviimine väikeklassis.

lDigipädevuste tasemetöö kohandamine piloodi tulemuste põhjal.

Uurimistöö struktuur on ülesse ehitatud järgmiselt:

Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, esimene peatükk selgitab digipädevuse mõistest, digipädevusest õppekavas, digipädevuse olulisusest elukestva õppe strateegias ja digipädevuste rollist väikeklassides. Teine peatükk räägib digipädevuste hindamise ajaloost ja erinevatest lähenemistest, ECDList ning TÜ ja TLÜ digipädevuste hindamisinstrumendi projektist. Kolmas peatükk räägib uuringust lähemalt, milline oli valim ja meetod, piloot tasemetööst ja tulemuste kohandamisest.

Esimeses osas kirjutab autor digipädevustest üleüldiselt.

Autor sõnastab lahti digipädevuste mõiste ja räägib sellest lähemalt. Esimese peatüki esimeses osas tood autor välja DIGCOMP raamistiku järgi digipädevuste valdkonnad, milleks on:

lInformatsioon (Information)- digitaalse info otsimine, äratundmine, leidmine, salvestamine, korrastamine ning analüüs, hinnates informatsiooni asjakohasust ja otstarvet.

lKommunikatsioon (Communication)- suhtlemine e-keskkondades, veebivahendite abil ressursside jagamine, kontaktide loomine ning koostöö digivahendite abil. Kogukondade ja võrgustikega suhtlemine ning osalemine sealses tegevuses.

lSisuloome (Content-creation)- uue sisu (tekstitöötlusest piltide ja videoteni) loomine ning seal toimetamine; varasemate teadmiste ja sisu lõimimine ja ümbertöötamine; loominguline eneseväljendus ja programmeerimine; intellektuaalse omandi õiguste ja litsentside kehtestamine.

lOhutus (Safety)- isikukaitse, andmekaitse, digitaalse identiteedi kaitse, turvameetmed, IKT ohutu kasutus.  

lProbleemilahendus (Problem solving)- probleemide lahendamine digivõimaluste abil, digivajaduste ja -ressursside väljaselgitamine, informeeritud otsuste tegemine,  tehnoloogia loov kasutamine, tehniliste probleemide lahendamine, enda ja teiste pädevuste ajakohastamine (Ferrari, 2013).

Samas osas toob autor ka välja kokkuvõetult digipädevuse mõiste kolm gruppi:

lDigipädevus kui üks kaheksast üldpädevusest (European Parlament, 2006; Põhikooli RÕK 2014): sellist lähenemist iseloomustab paindlikkus ja võimalus erinevalt  mõista, lõimida õpetust erinevate õppeainetega või kujundada informaalse õppe kaudu. Miinuseks on see, et seda on võimatu ühtsel viisil hinnata.

lDigipädevused kui universaalsed tehnilised oskused (tüüpiliseks esindajaks ECDL2): digipädevuse standardid, mis kirjeldavad miinimumnõudeid oodatud nõudeid töötajate arvutikasutamisoskustele operatsioonide tasandil, näiteks copy-paste, laadide vormindus , leheküljenumbrite lisamine, tabeli vormindamine jm. Sellise lähenemise eeliseks on usaldusväärsus, hindamine ning eksamitunnistuse tunnustamine eri riikides ja erialadel. Miinuseks on täielik dekontekstualiseeritus - nt. õpetaja töös septsiifilisi vajadusi digitehnoloogia kasutamiseks ei arvestata absoluutselt.

lDigipädevus kui erialaste pädevuste alamhulk ühes konkreetses elulises kontekstis (tüüpiliseks esindajaks ISTE NETS-T). Sellised digipädevused on valdkonniti või erialati vägagi erinevad. Õpetaja puhul hinnatakse näiteks isikliku arvutikasutamise oskuse asemel enam oskust juhendada õpilaste mõistlikku arvutikasutust (Laanpere et al., 2016 ).

Esimese peatüki teises osas kirjutab autor digipädevustest õppekavas ja toob välja kirjeldused üldainete valdkondades põhikooli osas HITSA dokumendist:

lKeel ja kirjandus - keelt ja kirjandust õppides kasutatakse digivahendeid internetis eri liiki tekstide ning audiovisuaalse meedia otsimiseks. Õpitakse tekste digitaalselt looma ja vormistama, järgides autoriõigusi viitamise ning teksti digitaalsel kujul säilitamise korral. Isikuandmeid sisaldavaid tekste koostades pööratakse tähelepanu interneti turvalisusele ja väärtuspõhimõtetele igapäevaelus.

lVõõrkeeled - võõrkeelt õppides kasutatakse digivahendeid internetis teabe otsimiseks, rakendatakse veebisõnastikke, tõlkeprogramme ja muid asjakohaseid digitaalseid rakendusi. Digikeskkonnas võõrkeeles suheldes jälgitakse teabe ohutut kasutamist ja jagamist. Isikuandmeid sisaldavaid tekste koostades pööratakse tähelepanu interneti turvalisusele ja väärtuspõhimõtetele igapäevaelus.

lLoodusained - loodusaineid õppides kasutatakse digivahendeid internetis usaldusväärse ja asjakohase teabe otsimiseks ning andmete kogumiseks. Õpitakse rakendama digitaalseid teabeallikaid ja saadud teabe põhjal lahendama loodusteaduslikke probleeme, mille kaudu arendatakse digitaalse sisuloome oskust. Isikuandmeid sisaldavaid tekste koostades pööratakse tähelepanu interneti turvalisusele ja väärtuspõhimõtetele igapäevaelus.

lMatemaatika - matemaatikat õppides kasutatakse digivahendeid teabe leidmiseks ning saadud teabega probleemülesannete lahendamiseks. Digitaalse sisuloome oskust arendatakse uurimis- või loovtööde koostamise ja vormistamise kaudu. Isikuandmeid sisaldavaid ülesandeid koostades ja lahendades pööratakse tähelepanu interneti turvalisusele.

lSotsiaalained- sotsiaalaineid õppides kasutatakse digivahendeid teabe otsimiseks, kogumiseks ja esitamiseks. Digitaalset sisu luuakse või koostatakse kooskõlas autoriõigustega ning osatakse kasutada digivahendeid individuaalses ja ühisloomes. Arendatakse teadlikkust kodanikuaktiivsuse väljendamise ning oskust kasutada eteenuseid. Suurendatakse teadlikkust digivahendite rakendamisega kaasneda võivatest terviseriskidest ja interneti turvalisusest.

lKunstiained -  kunstiaineid õppides kasutatakse digivahendeid teabe otsimiseks, kogumiseks, töötlemiseks ja esitamiseks. Kogutud teavet rakendatakse loovtöödes eesmärgipäraselt. Õpitakse loominguga tegelemiseks valima ainespetsiifiliselt vajalikke digivahendeid. Õppides ning digitaalset sisu luues ja säilitades kasutatakse erinevaid audiovisuaalseid ning muid multimeediumi vahendeid ja rakendusi. Ollakse teadlik autoriõiguste järgimise kohustusest digikeskkonnas.

lKehaline kasvatus - kehalises kasvatuses rakendatakse digivahendeid internetis spordi-, tervise- ja muu sportimiseks vajaliku teabe otsimiseks ning saadud teabe kasutamiseks eluliste probleemide üle arutledes ja hoiakuid kujundades. Rakendatakse tervislikke eluviise ning sportimist toetavaid digivahendeid ja rakendusi. Kujundatakse oskust määrata digivahenditega oma GPSi asukohta kaardi järgi ning salvestada liikumisteed.

Esimese peatüki kolmandas osas kirjutab autor elukestva õppe strateegia 2020-st. Selles strateegias käsitletakse vaid kõige olulisemaid elukestva õppe toimimise kitsaskohti, millele lahenduse leidmine on ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega ning mõjutab paljude eesmärkide saavutamist. Elukestev õpe hõlmab formaalharidussüsteemi (lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, kõrgkool) kui ka mitteformaalset ja informaalset õpet. Samas osas räägib autor ka digikultuuri integreerimisest õppeprotsessi ja selleks vajalikest tegevustest.

Esimese peatüki neljandas osas räägib autor digipädevuste rollist väikeklassides. Autor toob välja erivajaduse tingimused ja kuidas tomib väikeklassis õppetöö. Autor seletab lahti ka kuidas toetatakse erivajadustega õpilaste õppimist.

Teises peatükis kirjutab autor digipädevustest. Esimeses osas kirjutab digipädevuste hindamise ajaloost ja erinevatest lähenemistest. Autor toob välja erinevad raamistikud mille järgi saavad õpetajad või õpilased hinnata näiteks: ASK School ICT Competence Management System, OPEKA, ISTE ja DIGCOMP. Autor toob välja ka DIGCOMP1 raamistiku viis osaoskust ja õpetajate digipädevuste hindamismudeli ISTE viis põhikategooriat. ISTE kohta kirjutab autor ka lähemalt.

Teise peatüki teises osas räägib autor tõenduspõhise hindamise raamistikust digipädevuste hindamise alusena, ehk ECDL.  Ta toob välja ka ECDL neli baasmoodulit ja selgitab neid:

lArvuti põhitõed – teadmised ja oskused erinevate elektroonsete seadmete kasutamisest, failide loomisest ja haldamisest, võrkudest ja andmekaitsest.

lInterneti põhitõed– teadmised ja oskused, mis puudutavad internetis brausimist, efektiivset infootsingut ja kommunikatsiooni.

lTekstitöötlus – oskuseid ja teadmised, mis puudutavad tekstidokumendi loomist ja vormindamist.

lTabelitöötlus– teadmised ja oskused, mis puudutavad arvutustabeliga seotud mõisteid, igapäevaste tabelite koostamist tabelitöötlusrakenduses, sh valemite loomine ja kasutamine ning graafikute ja jooniste loomine.

Autor toob välja ka Eestis valitavad kuus standardmoodulit.

Teise peatüki kolmandas osas räägib autor TÜ ja TLÜ digipädevuste hindamisinstrumendi projektist. Autor toob välja ka DIGCOMP raamistiku järgi digipädevuste valdkondade digipädevused. Autor räägib ka DIGCOMP projekti lähenemistest, hindamisest ja selle faasidest.

Kolmandas peatükis räägib autor empiirilisest uuringust. Esimeses osas räägib valimist ja meetodist. Uuringudisain põhines tegevusuuringul ja see jagunes kolmeks etapiks, milleks olid:

1) viiakse läbi piloot-tasemetöö väikeklassis;

2) analüüsitakse piloot-tasemetöö läbiviimist ja tulemusi lähtuvalt väikeklassi õpilaste eripärast;

3) digipädevuste tasemetöö kohandamine piloodi tulemuste põhjal.

Valimisse kuulus 6 õpilast Pärnu Vanalinna Põhikooli 9. väikeklassisdest.

Kolmanda peatüki teises osas räägib autor piloot-tasemetöö instrumendist ja tulemustest.Väikelassi õpilaste Digipädevuste test-tasemetöö toimus 27. aprill 2017 INNOVE test keskkonnas. Test koosnes 32-st küsimusest, kus võimalik oli saada maksimaalselt 54, 5 punkti. Testi soorituse piirajaks oli 01: 30. Testis osales Pärnu Vanalinna Põhikooli 9. väikeklassist 3 õpilast, puudus 3 õpilast.Ühe õpilase testi koondandmete kohaselt, kes kinnitas avatud küsimuse vastamata ära, oli tulemuseks 9p 54,5-st, 16,514% ajakuluga 17 minutit. Kahel õpilasel kulus testi sooritamiseks aega üsna võrdselt (45 minutit ja 47 minutit).

Kolmanda peatüki kolmandas osas räägib autor piloot-tasemetöö läbiviimise analüüsist. Testi läbiviimiseks kulus aega keskmiselt 1 tund. Test toimus kahe õppetunni raames.Test viidi läbi kooli õpikeskuse ruumides ning tööks kasutati kooli sülearvuteid. Õhkkond oli tavapärasest rahulikum, sest suuremate käitumishäiretega õpilased puudusid. Kaks õpilast kuulas rahulikult selgitusi testi läbiviimise kohta, üks soovis kiirest ülesandeid lahendama hakata. Test keskkonda sisenemiseks vajasid kõik õpilased abi. Sõnalisest juhendamisest, kust  siseneda EISi ning kuhu kirjutada parool ja isikukood ei piisanud. Raskusi tekitas ka isikukoodi ja  parooli sisestamine. Parool sisaldas nii suuri kui ka väikseid tähti, millest tingitult tekkisid probleemid sisestamisel ning õpilased ei saanud kohe keskkonda sisse, mis ärritas õpilasi. Aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega õpilase võivad ärrituda väga kergesti, kui ülesanne või olukord tundub esmalt neile keeruline. Testi läbiviimine oli üsna pingeline - muretsesin, kas õpilased salvestavad vastused ning kas töö lõppedes esitatakse tulemused enne programmist välja logimist.

Kolmanda peatüki neljandas osas rääkis autor tasemetöö kohandamisest tulemuste põhjal.Magistritöö eesmärgi täitmiseks seatud ülesande kohaselt valmis näidis digipädevuste tasemetöö, mis kohandati piloodi tulemuste põhjal. Näidis digipädevuste tasemetöö koostamisel lähtuti piloot tasemetöös selgunud väikeklassi õpilaste individuaalsusest ning õpilaste oskustest ja teadmistest digipädevuste valdkonnas. Erivajadustega lastele valmistab tõsiseid raskusi tekstide lugemine, analüüs ja mõistmine. Kuigi riik on kinnitanud põhikooli lihtsustatud õppekava, oleks loomulik, et riiklikult on kindlustatud ka vajalikud õppematerjalid.

Autor toob välja ka üldised nõuded erivajadustega õpilaste õpetuse jõukohastamiseks ja ka seda, et kooli direktor võib võimaldada haridusliku erivajadusega õpilasele tasemetöö tegemiseks tema erivajadusest tulenevalt vajalikke eritingimusi. Autor toob veel välja, et verbaalse arengu eakohasest tasemest mahajäämuse korral vajavad õppematerjalid individuaalset jõukohastamist kõikides õppeainetes ja toob välja erilist tähelepanu nõudvad valdkonnad.

Uurimistööl oli olemas probleem, eesmärk, uurimisküsimused, uurimistulemused ja paljud teised olulised osad.

Autor oli teinud väga suurt tööd seletades lahti kõik vajalikud mõisted ja toonud välja kõik olulised punktid. Teoreetiline osa oli väga põhjalik ja hea. Ainus asi mida mina tähele panin, et oli valesti oli esimese peatüki üks osa oli vale numbriga. Teoreetiline ja empiiriline osa sobivad hästi kokku.

Minu jaoks oli uus see kui kiiresti võib erivajadusega lapsel tähelepanu ära hajuda, teadsin varem, et erivajadusega lastel ei ole väga hea tähelepanu aga ei arvanud, et nii kiirelt võib see ära kaduda.

Edasised uurimused:

Kuidas peaks uus tasemetöö välja nägema, et väikeklasside õpilased sellega hakkama saaksid?

Kuidas erinevad erivajadused aitavad takistavad selliste testide tegemist?

Küsitluste ja testide koostamine

Selles postituses analüüsin oma praktilist kogemust seoses küsimustiku ja testi koostamisega.

Link minu küsimustikule:

https://goo.gl/forms/Iu32yufFR5xyCnst1

Link minu testile:

https://goo.gl/forms/0ny3IFvlr27th3aG3

Testi ja küsimustiku koostamiseks kasutasin google võimalusi. Sellega on lihtne teha nii küsimustikke kui ka teste ja see on mugav nii vastajatele kui ka koostajale. Google forms annab kohe ka vastused kokkuvõtte, küsimuse ja individuaalse valikuna. Keeruline oli mõelda kõigi võimalike küsimuse stiilidega küsimused.

Minu küsimustikule vastas 6 inimest ja testile vastas 8 inimest

Küsimustiku tulemused on siin:

Ei oleks arvanud, et nii paljud inimesed transpordiks lennukit on kasutanud. Tagasiside küsimustikule oli pigem positiivne.

Testi tulemused on siin:

Testile jäi kogemata tagasiside panemata.

Õpilepingu ja õpitu analüüs

Eelnevas postistuses, mis asub siin.  Kirjutasin oma ootustest Haridustehnoloogia õppeprotsessis.

Mida me õppisime:

1. Õppisime kasutama Qr-koodi. Antud Qr koodi all asub ka video, mida me veel õppisime antud erialatunnis. 

Head avastamist!

2. Veel avastasime, kuidas luua pilti kõndides. 

3. Selle Qr-koodi alt näeb, meie GPS-kunstsi ja pilte koos selgitustega. 

4. Õppisime, kuidas kokku panna robotit (Lego Mindstorm)

Lego Mindstorm

5. Õppisime veel, kuidas luua küsitlusti ja teste. Meie koostatud küsimustiku ja testi võib leida:

Küsimustik: Leiab siit. 

Testi: Leiab siit. 

Kas leidsime oma eesmärgid? 

Õpilepingu postituses mainisin eesmärkidest: 

"Eesmärgid:Minu eesmärgiks on teada saada rohkem programmide plussidest ja miinustest ning kuidas neid õppetöös ära on võimalik kasutada. Samas ka leida lasele sobivaid programme ja lehekülgi."

Tänaseks olen täitnud oma eelnimetatud eesmärgid. Olen teada saanud huvitavatest haridustehnoloogia vahenditest, mida saaksin kasutada ka tulevikus oma ülikooli õppetöös kui ka lasteaias lapsi õpetades. 

Haridustehnoloogia pädevusi olen laiendanud suuremas koguses. IKT vahendid ja nende kasutamine on mulle rohkem selgemad kui enne. 

Digipädevuste eneseanalüüs lähtuvalt DigCompEdu pädevusmudelist

 1. Erialane kaasamine ( B1 tase)

1.1 Organisatsiooniline suhtlus- (B2 tase) oskan suhelda inimestga kasutades erinevaid suhtlusplatvorme. Olen kokku puutunud  erinevate suhtlusplatvormidega, näiteks: Gmail, Facebook, Skype. Kõige tihedamalt kasutan Facebook'i ja Gmaili.

1.2 Professionaalne koostöö-  (B1 tase) oskan kasutada erinevaid keskkondi, kus jagada oma töid aga ei tea kõiki keskkondi. Selleks olen kasutanud Google drive’i.

1.3 Peegeldav tegevus- (B1 tase) Põhikoolist ja gümnaasiumist sain peamised Microsoft Word, Exeli ja Powerpointi kasutamise oskused, lisaks olen ise ka Google Docs ja Drive natukene uurinud ja oskan seal lihtsamaid asju teha. Ülikoolis olen saanud väga palju uusi teadmisi viitamise kohta.

1.4 Pidev digitaalne professionaalne areng- (B1 tase) Kuigi olen internetti juba peaaegu 12 aastat kasutanud olen kindel, et pole kõike veel selle kohta selgeks saanud. Ise olen selgeks õppinud mõned suhtluskeskkonnad ja põhikooliskoolis õpetati arendavate mängude keskkondi.

Eesmärgid, et tõusta kõrgemale tasemele: Püüan igas loengus olla 100% keskendunud. Kasuks tuleb ka digivahendite kasutamine ja iseseisev uurimine ja õppimine.

2. Digitaalsed ressursid (B1 tase)

2.1 Digivahendite valimine- (A2 tase) Oskan kasutada teisi lehekülgi näiteks EBSCO, Google Scholar ja Web of Science usaldusväärsemate allikate jaoks.

2.2 Digitaalsete ressursside loomine ja muutmine- (B1 tase) Oskan luua esitlusi erinevates keskkondades ja koostada mänge Kahoot! keskkonnas. Esitlusi oskan luua Microsoft Wordi, Google Slides ja Padleti keskkonnas .

2.3 Digiressursside haldamine, kaitse ja jagamine- ( B1 tase) Tean, et kui jagan teise inimese tööd peab mul olema selleks tema nõusolek või pean tema teose välja tooma viitena. Oskan jagada töid näiteks Google Drives ja enda eportfoolios.

Eesmärgid, et tõusta kõrgemale tasemele: Peaksin otsima rohkem lehekülgi või keskkondi, kus toimetada erinevate asjadega.

 3. Õpetamine ja õppimine ( A2 tase)

3.1 Õpetamine- ( A2 tase) Hetkel ma veel ei oskaks kellelegi teisele asju õpetada, sest mul endal ei ole veel sellel teemal nii palju teadmisi.

3.2 Suunamine- ( B1 tase) Peamine tegevus digikeskkonnas on suhtlemine ja selleks kasutan erinevaid suhtlusvõimalusi.Sõpradega suhtlemiseks kasutan peamiselt Facebooki, vahepeal kasutan ka Instagrami ja Snapchati, Discordi. Õppejõudude, ülemuse, võõraste inimeste või teenusepakkujatega suhtlen peamiselt Gmaili kaudu.

3.3 Koostöine õppimine- (B1 tase) Oskan kasutada Windows Powerpointi ja Google Slidesi. Suhtluseks on võimalik kasutada Googles kommentaare ja mitmel inimesel on võimalik seal samal aja tegutseda. Suhtluseks kasutan kas Facebooki, Discordi või Skype.

3.4 Enesereguleeriv õppimine- (A1 tase) Seda valdkonda alles õpin.

Eesmärgid, et tõusta kõrgemale tasemele: Selleks pean käima tundides kohal, et neid teadmisi arendada ja rakendada. Peaksin ise endale asjad nii selgeks tegema, et oskaksin ka teistele neid asju õpetada.

 4. Hindamine (A1 tase)

 4.1 Hindamise strateegiad- (A1 tase) Hetkel selles valdkonnas teadmisi väga ei ole. Selles valdkonnas pole veel midagi õppida jõudnud.

4.2 Tõendite analüüsimine- (A1 tase) Samamoodi pole ka selles valdkonnas hetkel teadmisi, kuna pole selles rollis veel olnud.

4.3 Tagasiside ja plaanimine- (A1 tase) Kuna pole selles rollis veel olnud pole ka teadmisi selle teema kohta.

Eesmärgid, et tõusta kõrgemale tasemele: Pean neid teemasid kindlasti uurima ja selgeks tegema, kuidas areneda.

 5. Õppijate volitamine ( A2 tase)

 5.1 Juurdepääs ja kaasamine- (A1 tase) Selle valdkonna kohta on mul vähe teadmisi ja pean ennast arendama selles valdkonnas, kuna pole varem pidanud sellega kokku puuma.

5.3 Õppijate individualiseerimine ja erinevused- (A2 tase) Kõik inimesed on erinevad ja neile sobivad erinevad asjad. Samamoodi on ka digipädevustega ja nutiseadmetega, sest kõigi ei pruugi olla ühesugused vahendid.

5.2 Aktiivselt õpilaste kaasamine- ( A2 tase) Digimaailmas on palju võimalusi õpilaste kaasamiseks. Hetkel tean ainult mõnda nendest.

Eesmärgid, et tõusta kõrgemale tasemele: uute keskkondade kasutamine ja nende selgeks õppimine.

 6. Õppijate digipädevuste hõlbsustamine (B1 tase)

 6.1 Informatsioon ja meediapädevus- (A1 tase) Oskan küll ise otsida sobivaid allikaid kuid see on kõik. Pean selles valdkonnas veel ennast täiendama.

6.2 Digitaalne suhtlus ja koostöö- (B1 tase) Kuna ma ise kasutan ka peamiselt inimestega suhtlemiseks digivahendeid siis poleks minu jaoks probleemiks kaasata õppetöö siseseks suhtlusvahendiks mingisugust suhtluskeskkonda.

6.3 Digitaalse sisu loomine- (B1 tase) Oskan kasutada mõndasi erinevaid keskkondi, kus on võimalik luua erinevaid asju, näiteks blogi või oma lehekülg. Nendesse kohtadesse saab panna enda loodud sisu jagades.

6.4 Vastutsutundlik kasutamine- (B1 tase) Tean ohte, mis tulenevad digimaailmaga ja oskan ka seda teistele seletada, mida võib ja mida ei või teha.

6.5 Digitaalsete probleemide lahendamine- (A2 tase) lihtsamad probleemid suudan ise ära lahendada aga kui on mõni raskem probleem siis pean kellegi poole pöörduma, et see ära lahendada.

Eesmärgid, et tõusta kõrgemale tasemele: käia loengutes ja tähele panna ja ise ka proovida õppida.

Turvaline ja tark tehnoloogia kasutamine

Praegusel info ja tehnoloogia ajastul on juba noorest east inimestel telefonid või muud nutiseadmed. Siis
kui vanematel pole aega lapsega tegeleda või tal on vaja muid asju teha on telekas, arvuti või mõni teine
nutivahend parim “lapsehoidja” aga ka siis peaksid lapsevanemad teadlikud olema, millega laps seal
tegeleb.

Laps puutub tehnoloogiaga kokku juba väga varajases eas, arvutist pannakse multikaid või lastakse
internetti mängima, et juhtida nende tähelepanu mujale. Nii võib laps sattuda paljudele mittesobivatele
lehekülgedele ja sellepärast oleks hea kui vanem oleks vahepeal kõrval ja jälgiks, mida laps teeb.
Samas on ka palju spetsiaalselt lastele mõeldud lehekülgi, kust ei saadeta teistele lehtedele edasi või
mis õpetavad kuidas internetis käituda tuleb ja kuidas liikuda turvaliselt internetis ringi. Sellistel lehtedel
pole ainult mänge vaid ka videosi. Ka lasteaias ja koolis õpetatakse ja näidatakse lehekülgi, kus saab
mängida enamasti harivaid mänge. Paljud leheküljed ei vaja kasutajaks tegemist aga see ei tähenda,
et ei peaks jälgima, mida laps internetis teeb. Ka vanemad lapsed ei pruugi olla internetis nii turvalises
keskkonnas kui nad arvavad ja seetõttu tuleks neid vahepeal juhendada ja rääkida igasugustest
ohtudest internetis ja nutiseadmetes. Lapsel on võimalik ka arendada oma emakeele oskusi ja õppida
inglise keelt läbi mängude ja videode. Lapsel on ka võimalik endavanuste lastega tuttavaks saada ja
see laiendab ka tema suhtlusvõimet, ta leiab rohkem teemasid millest teistega rääkida. Samas aga
peaks laps ka ettevaatlik olema suheldes läbi suhtlus lehekülgede, sest mõned inimesed võivad väita,
et nad on keegi teine ja küsida infot tema kodu kohta või muude tähtsate asjade kohta mida ei tohiks
jagada või kokkusaamisi kokku leppida.

Täiskasvanu roll on juhendada lapsi, kuidas ja mis lehekülgedel nad käia võivad. Kui vanem ei tea
kuidas juhendada oma last siis seda saab teada targalt internetis leheküljelt, mis annab soovitusi mida
ja kuidas lastele seletada kui aga vanemal pole aega saab ta lasta lapsel vaadata netilambaid, kus on
kõik ohud väga hästi ja lihtsalt ära seletatud. Täiskasvanutel on võimalik laste internetis käimine
turvalisemaks muuta tehes neile enda kasutaja arvutisse või mõnda teise nutiseadmesse. Lapsevanem
peaks ka lapsega kokku leppima millal ja kui kaua laps arvutis võib olla. Ka lasteaias ja koolis olevad
õpetajad saavad õpetada lapsi paremini internetti kasutama ja juhendavad neid laste jaoks mõeldud
lehekülgedele. Kui lapsel on vaja kuskile leheküljele teha kasutaja, et seda lehekülge kasutada siis
tuleks vanemal või õpetajal see üle vaadata, kas see on ikka vajalik lehekülg lapse jaoks.
Samamoodi tuleks ka õpetada lapsele korrektse parooli väljamõtlemist ja meeldejätmist (parooliks ei
tohi olla miski, mille teised inimesed välja võivad mõelda). Samamoodi tuleks ka õpetada, et oma
paroole ei tohi jagada teistega isegi kui nad pakuvad mingit head vahetuskaupa. Lapsevanem ja
õpetaja peaksid olema valmis last aitama igal hetkel seoses internetiga ja selles olevate juhtudega ja
õpetama lapsele kuidas neid ennetada.

Arvutid ja teised nutiseadmed laste jaoks ei ole halvad kuni kõik on lapsevanematel kontrolli all. Lapsel
on võimalik arendada oma keelelisi, matemaatilisi ja loogilisi oskuseid samas ka lastel on võimalik
leida sõpru ja lihtsalt mängida. Lapsevanem peaks juhendama last ja aitama teda kui tekib mingi
mure seoses internetiga.

Kasutatud kirjandus:

https://digitark.ee/kuidas-turvaliselt-internetti-kasutada/  

http://www.targaltinternetis.ee

Õppimine ja õpetamine. Mina õppijana ning minu ootused ja soovid.

Minu jaoks tähendab õppimine uue informatsiooni omandamist ja enda arendamist uutes valdkondades. Õppida on võimalik kahte moodi, üksi ja koos teistega. Mõnele inimesele sobib paremini üksi õppimine, mõnele aga sobib rohkem teistega koos õppimine. Koolis õpetatakse nii üksinda kui ka koos teistega õppimist. Õppimise eelduseks on see, et sul on kas vähene teadmine sellel alal või ei ole üldse teadmisi selle ala kohta. Õppimiseks on vaja midagi või kedagi, kellelt saada uut informatsiooni teatud teemade kohta. Õppimiseks on palju viise ja iga inimene leiab endale sobivama viisi, mõnele sobib rohkem kuulamine mõnele sobib rohkem läbi kirjutamine.

Õpetamine tähendab minu jaoks teistele oma teadmiste jagamist ja samas ka õppimist, kuidas teistele neid uusi teadmisi anda. Selleks et õpetada pead sa ise kõigepealt selle teema endale täiesti selgeks tegema ja siis oskama seda infot jagada teistele nii, et nemad ka aru saaksid isegi kui neil ei ole mingisugust tagatausta sellel alal. Õpetaja suhtumine mõjutab õpilase suhtumist, sest kui õpetajat see teema ei huvita või ta ei oska seda teemat seletada siis ei ole ka õpilasel huvi selle teema vastu. Samamoodi on ka kui õpetaja oskab sellel teemal rääkida ja tunneb ise ka huvi selle teema vastu siis on enamasti ka õpilased huvitatud sellest teemast, sest kui õpetajat ennast huvitab see teema oskab ta ka selle teema teistele kiiremini selgeks teha ja huvitavaid asju selle kohta rääkida.

Üliõpilane peab suutma õppida nii üksi kui ka grupis. Üliõpilane peab olema iseseisev, kohusetundlik ja motiveeritud. Ta peab olema motiveeritud oma valitud ala õppima ja kohusetundlik, et osata õpingute ja eraelu vahel aega jaotada, ta peaks suutma oma aega planeerida nii, et kõik vajalikud tööd saaksid õigeks ajaks tehtud. Ülikoolis peab õpilane suutma pigem üksi õppima, kuigi vahepeal on ka vaja teha gruppides tööd. Üliõpilane peaks suutma ka öö läbi õppima juhul kui on vaja.

Minu jaoks tähendab üliõpilaseks olemine iseseisvalt õppimist ja oma aja jaotamist kooli ja vaba aja vahel. Ülikoolis õppimiseks on vaja saada loengutes aru ja kuulata, kui on midagi segaseks jäänud siis tuleb küsida kursusekaaslastelt. Ülikoolis õppimine on iga inimese oma vaba valik aga kui otsustatakse ülikooli minna siis tuleks see ka ikka lõpetada, et mitte raisata enda ja teiste aega. Minu jaoks õppimist toetavad tegurid on huvi selle ala vastu ja positiivne tagasiside, takistavad tegurid on minu jaoks motivatsiooni kadumine ja keerulised kodutööd. Minu eeldused õppejõududele on teemade hea selgitamine, õiglane hindamine ja tagasiside, samas ka huvitavad teemad ja loengud.

Õpileping

Teema:

Soovin arendada oma digipädevusi ja leida igale vanusele vastava sobivusega digitaalseid õppeprogramme.

Eesmärgid:

Minu eesmärgiks on teada saada rohkem programmide plussidest ja miinustest ning kuidas neid õppetöös ära on võimalik kasutada. Samas ka leida lasele sobivaid programme ja lehekülgi.

Strateegiad:

Et oma eesmärgid täita käin loengutes kohal ja teen kodused ülesanded ära õigeks ajaks. Kui mul tekib küsimusi siis küsin teistelt abi.


Vahendidi/ressursid:

Oma eesmärkide täitmiseks kasutan nutiseadmeid, arvutit ja õppejõu poolt jagatud materjale. Kui vaja siis pöördun ka kursusekaaslaste poole.

Hindamine:

Olen oma eesmärgid saavutanud kui semestri lõpuks oskan iseseisvalt neid programme kasutada ja olen eksami positiivselt sooritanud.

Minust

Olen Getter Tuisk ja olen kogu oma elu elanud Tallinnas. Olen 19 aastane ja lõpetasin kevadel keskkooli. Ma olen sõbralik, energiline aga samas ka rahulik ja suudan stressi väga hästi taluda. Tööl olen käinud ainult suvel ja olen töötanud Hesburgeris ja Promodis. Mulle meeldib tantsida ja olen käinud ka päris mitmel tantsupeol ja võimlemispeol.